· Kasutamine: automootori kütusena, värvide, lakkide, lõhnaainete, ravimite ja mürkkemikaalide saamisel. Etanool · Leidumine: looduses nii vabas olekus kui ka seotult taimede eeterlikes õlides. · Saamine: 1) suhkruid sisaldavate lahuste kääritamisel 2) puidutöötlemisjääkide töötlemisel 3) nafta krakkgaasidest · Füüsikalised omadused: on värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. Veest kergem ja seguneb sellega hästi. Etanooliaurud ja õhk moodustavad plahvatusliku segu. · Piiritus segus 95% etanooli ja 5% vett · Absoluutne alkohol (etanool) veevaba etanool ehk 100% etanool · Keemilised omadused: 1) põleb C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O 2) dehüdraatub (vee eraldumine alkoholi molekulist) C2H5OH = C2H4 + H2O 3) reageerib vesinikhalogeniididega C2H5OH + HCl = C2H5Cl + H2O 4) oksüdeerub 5) reageerib karboksüülhapetega, tekivad estrid · Kasutamine: piirituslakkide,
kahe aine segunemisel paigutuvad väiksemad aineosakesed suurematele vahele ära ning lõpptulemuseks on segu ruumala vähenemine ehk kokkutõmbumine. Näiteks 50 ml etanooli ja 50 ml vee segunemisel saadakse mitte 100 ml, aga 94 ml lahust. Etanool lahustab hästi orgaanilisi ühendeid. Etanool on ka narkootilise toimega. 2.2 Keemilised omadused Etanooli põlemisel nagu teisedki orgaanilised ained, moodustades süsinikdioksiidi ja veeauru. Etanooli leek on kahvatusinine ning etanooliaurud ja õhk moodustuvad plahvatava segu. CH3 CH2 OH + 3O2 = 2CO2 +3 H2O Reageerib leelismetallidega: 2C2H5OH+2Na=2 C2H5ONa + H2 Organismis oksüdeerub alkohol vastavaks aldehüüdiks C2H5OH + 0,5 O2=CH3CHO+ H2O Dehüdraatuvad kuumutamisel: C2H5OH= CH2=CH2+ H2O Reageerib karboksüülhapetega, tekib ester ja vesi: C2H5OH+HCOOH=HCOOC2H5+ H2O Reageerib vesinikhalogeniididega: C2H5OH+HCl=C2H5Cl+ H2O Nii alkoholid kui ka nende vesilahused ei juhi elektrivoolu, nad on mitteelektrolüüdid. Teatud