Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamine nende koosesinemisel Immutasin filterpaberi FeCl3 lahusega ning lasin veidi kuivada. Seejärel tilgutasin filterpaberile tilga H2SO4-ga hapestatud anioonide lahust. Moodustnud punakaspruun laik on põhjustatud raudtiotsüanaadi tekkest. Pruuni laigu keskele tekkinud sinine värvus berliini sinine, on põhjustatud [Fe(CN)6]4--iooni olemasolust lahuses. Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine Lisasin mõnele tilgale etanaadi lahusele 4 tilka konts. H2SO4 ja etanooli. Soojendasin segu 2 minutit vesivannil. Seejärel valasin katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Nuusutasin ettevaatlikult. Tekkis meeldiva lõhnaga ester etüületanaat. Katse 4. Tundmatu tahke soola identifitseerimine Sool number 5. Lahustasin veidi soola destilleeritud vees ning viisin läbi katsed, millega sain määrata, millise soolaga tegu on. Eelkatsed: a) Lahuse värvus
Moodustub punakaspruun laik, mis on tingitud raudtiotsüanaadi tekkest. Seejärel ilmub pruuni laigu keskelt sinine värvus - berliini sinine, mis on põhjustatud [Fe(CN) 6]4- -iooni olemasolust lahuses. Lisa ioonide tõestuseks kasutatud filterpaber protokollile. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. Fe3+ + 3SCN- [Fe(SCN)3] Fe3+ +[Fe(CN)6]4- Fe4[Fe(CN)6]3 raud(III)heksatsüanoferraat(II) Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine Mõnele tilgale etanaadi lahusele (või mõnele etanaadi kristallile) lisada 3-4 tilka konts. H 2SO4 ja etanooli. Soojendada segu 1-2 min. vesivannil. Seejärel valada katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Ettevaatlikult nuusutada - tekib iseloomulik meeldiva lõhnaga ester etüületanaat.: CH3COO- + H+ CH3COOH CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Kui etanooli asemel kasutada pentanooli (C5H11OH), siis tekib pirnilõhnaline ester
U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110, k = 1/(4 0), 0=8,85x1012 J1C2m1 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? Ei!!
U(J) = k D1q1(C) q2(Ckulon) r1(m) D dielektriline konstant, vees ligikaudu 80, muidu org. solventides 110 k = 1/(4 0) 1 0=8,85x1012 J1C2m 23. Kas Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? (võivad olla erinevad ioonid) Na+ ja CH3COO vaheline tõmbumine on tugevam etanoolis, sest etanool pole polaarne lahusti ning seetõttu pole ka ühedi CH3COONa lahustumine seal nii hea kui vees. Tõmbumine Na+ ja etanaatiooni vahel on tõepoolest etanoolis suurem, kuid etanool ON polaarne lahusti (vesiniksidemed!). Vee molekulid on siiski polaarsemad ja lisaks on nad ka väiksemad ja pääsevad väga hästi igale poole ligi, puksides aatomeid teiste molekulide küljest lahti (näit Na) ja ümbritsedes tekkinud ioonid (hüdraatumine) ehk soodustades lahustumist. Ilmselt on siin siiski mõeldud etanooli ja vee dielektriliste konstantide erinevusest tingitud elektrijõudude 10kordset erinevust
annaabi.ee 
