tähelepanematusest tingituna), et lõpuks on vaja kõigist laboritest aruanded teha, ei mäleta ma nüüd enam väga hästi mis seal täpselt toimus. Katsun siiski materjalide ja märkmete põhjal midagi kirjutada. Esimeses osas vaatlesime etalonmudeliga adaptiivsüsteeme. Etalonmudeliga süsteemi puhul antakse regulaatorile näidismudeli abil ette soovitud objekti käitumine, mida regulaator siis täita püüab. Tavapärasest etteantavast seadesuurusest erineb etalonmudel sellepoolest, et näitab lisaks ka käitumise soovitud tulemuseni jõudmiseks. Adaptiivse süsteemi puhul vaatab regulaator etalonmudeli väljundit. Etalonmudeli väljund muutub ajas, seadesuurus ei muutu. Selleks, et süsteem oleks lihtsalt häälestatav, peab etalonmudel olema võimalikult lihtne. Samas ka piisavalt keeruline, kirjeldamaks süsteemi vajalikul keerukustasemel. Juhitav mittelineaarne süsteem on kirjeldatav mudeliga Etalonmudel :
majandusest (börsi kursside ennustamine), meditsiinist (näiteks südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi dünaamika on teadmata: Plant :{u(t), y(t), kus u(t) on süsteemi juhtimissisend ja y(t) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model: {r(t),d(t)}, kus r(t) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d(t) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u(t), et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim ( ) − ( ) = 0 →∞ d t y t t . Tehisnärvivõrkude teoreetilised alused – Üks tähtsamatest teoreemidest närvivõrkude
südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim d (t ) - y (t ) = 0 . (1.27) t
südameinfarktide ennustamine) jne. 5. Juhtimine Protsesside juhtimine on veel üks tähtsamatest närvivõrkude rakenduste valdkondadest. Olgu mittelineaarse süsteemi (1.25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli poolt määratud soovitava trajektoori: lim d (t ) - y (t ) = 0 . (1.27) t
pärineb tõepoolest temalt, ning et teadet ei ole vahepeal muudetud. ____________________________________________________________________ - M 4.90 (M) Krüptoprotseduuride kasutamine ISO/OSI etalonmudeli eri kihtides M 4.90 Krüptoprotseduuride kasutamine ISO/OSI etalonmudeli eri kihtides Algatamise eest vastutavad: IT-turvaosakond Rakendamise eest vastutavad: IT-turvaosakond ISO normile vastav OSI-etalonmudel Krüptograafilisi meetodeid saab rakendada ISO/OSI etalonmudeli erinevates kihtides. See mudel, mida selgitatakse lühidalt käesoleva käsiraamatu meetmes M 5.13 Võrgu ühendusaparatuuri õige kasutamine, määratleb neli transpordile ja kolm rakendustele orienteeritud kihti. Erinevate süsteemide ühe kihi instantsid suhtlevad üksteisega protokollide abil. Iga kiht pakub oma teenuseid järgmisele kõrgemale kihile. Lisaks
annaabi.ee 
