m ei striteni. Tuntum a d mei strid on olnud Felix Villak ja Euge n Meri, eriti aga kaas a e g n e m ei st er Aaro Altpere , kes on õppinud Moskva rahvusv ah e lis elt tuntud m ei stri Kor skovi juure s. Klaver on klahvpill. Klaver erine b klave s siinist selle pool e st, et klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haa mrik e s e d , mis klahvide allavajutami s el löövad vastu m etallist ke eli , pann e s ne e d võnku m a . Helilained kanduvad klaveri kõlaka sti seinteni, mis neid võim e n d a v a d . Lääne muu sika s kasutatak s e klaverit laialdas elt soolo e si n e m i s e k s ja teiste pillide või laulu saatek s . S e e on väga populaarn e abivah e n d ka heliloojatel e , koorijuhtidel e ja muu sika õ p et ajatel e . Kuigi klaver on rask e sti teisaldatav ja tihti kõrg e ostuhinna g a, on
apsiid altari asukoht koor põikhoone ja apsiidi vahele jääv osa. Tavaliselt m õne astme võrra kõrge m. Koori all on sageli maaalune kabel ehk krüpt. kooriümbriskäik m o odustub külglöövide pikendustest ümber koori ja apsiidi kabel väike kirik või palveruu m, kõrvalaltarite asupaik , reliikviate hoiuruum Ro maani ajal hakati kirikutele ehitama torne. Tavaliselt kaks torni sissekäigu kohal, üks nelitisel. Torni m etallist ülaosa ni metatakse tornikiiver. Ro maani stiilis kirikud olid sageli: kindluskirikud, st neil oli kaitseotstarve. Ro maani arhitektuurile on o mane raskepärasus, massiivsus. Iseloo mulik tunnus ümarkaar. Veidi on rõhutatud horisontaalne suund. Sa m maste ase m el kasutati v õlvide kand miseks ena masti piilareid. Erinevalt sambast pole piilar üm marguse läbilõike ga, vaid 4 või 8nurkse või ke erulise ma põhiplaaniga tugipost. Lihtsaim kapiteelivor m oli kuupkapiteeli.
annaabi.ee 
