tegelesid ka kaubanduse või käsitööga, teenides sellega elatist.Tooraine ja suurel määral tööjõud toodi sisse ja valmistoodang välja. Ligikaudu pool põllumaast kuulus mõisatel, 80% talumaadest I maailmasõja alguseks oli päriseks ostetud. Mõisad kasutasid palgatööd, masinaid, väetisi, edenes sordi ja tõuaretus. Venemaa tööstuses toimus 19.sajandi lõpul kiire areng.Tekstiilitööstuse ja metallurgia(M etallide ja metallisulamite valmistamine ja nendest lihtsamate toodete valmistamine), kõrvale tekkisid uued tööstusharud, milleks olid nafta ja keemiatööstus ning masinaehitus.Venemaa tööstustoodangu põhiosa moodustasid tekstiilitooted. 1860.- 18902. aastatel ehitati Venemaal palju raudteid ja raudteekeskuseks oli Moskva. Raudteede kogupikkus sajandivahetusel oli 56 000 kilomeetrit.Raudteed võimaldasid tööstuse kiiret kasvu
kaug elt ; kõigi teiste ele m e ntid e vesiniküh e n dite arvu ühtekokku . CS 2 süsinikdisulfiid : värvitu, omap är a s e lõhnag a, mürgine, väga kerg e sti süttiv ved elik. Saad ak s e väävliaurud e juhtimis el läbi hõõ guv a sö e: C + 2S CS 2 :Väga hea lahusti paljudel e orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautsuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid) . Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e
hõb e ele m e ntid e hulka, mida inimkond tund ma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõb e e ht e d ja nõud pärinev ad IVIII aastatuhand e st e. m. a. Hõb e d at kasutati vanasti ka joodis e n a ning tema st tehti pe e gl eid. Hajusa leidumu s e tõttu saad ak s e hõb e d at pe a mi s e lt teiste m etallide tootmis e kõrvalsa a d u s e n a . Hõb e d at kasutataks e põhiliselt koo s m õn e teis e metalliga. Hõb e d a s ul a m e i st vermitaks e münte ja me d al eid, valmistatak s e ehteid, laboratooriu mi s e a d m e i d ja n õusid. Eriti palju kulub hõb e d at elektrote hnika s, se st hõb e d a s ul a m e i st tehak s e kontakte ja h õb et sinkaku m ula ator eid, selle g a kaetak
protsesse inim esele vajalike ainete tootmiseks) toiduaineteja far maatsiatööstuses, tekstiilitööstuses, energe etikas, loo makasvatuses, keskkonnakaitses, m etallurgias, m editsiinis. * toiduainete töötle mine: kapsa, piima, kurgi hapendamine; alkoholi tootmine, juustu val mistamine * etanool kütusetööstuses, seakasvatuses eraldava läga kasutamine m etooni saamiseks (gaas ela mute kütteks jne) * taimekasvatuses biotõrje, seenhaiguste ravi * m etallurgiasm etallide tootmine (raud, uraan) * valguliste ensüümide tootmine (juustu val mistamine, suhkrutootmiseks), tekstiilitööstuses kangaste töötle miseks * antibiootikumide val mistamiseks, ka insuliini val mistamiseks j ms. LISA 5 Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum, tuumake Puudub tuumake Ei ole tuumamembraani Haploidne kromosoomistik
annaabi.ee 
