lahkumisavaldusele 7. veebruaril 1966 siiski nõusolek ja Abel läks tööle Filharmooniasse. Aastatel 1966 1984 tegeles Ervin Abel estraadikunstiga. Koos Sulev Nõmmikuga mõtlesid nad välja palju erinevaid estraadikavasid ja käisid neid Eesti erinevates paikades inimestele näitamas. Abel on ise öelnud: ,,Ma ütleksin, et see on näitlejatöös üks raskemaid alasid. Nalja mängida, nagu kirjutadagi, on väga raske. Näitlejale on see jällegi hea kes estraadilaval aastaid vastu pidanud, ei jää näitlejana kunagi jänni ega hakka virisema. Estraadinäitleja on üksi või ka kahekesi saaliga vastamisi, siin tuleb kõik välja panna. Õnnelik on see näitleja, kes iga kord läheb lavale nagu esimest korda, näitleja on ainult inimene ja see nõuab suurt tahtepingutust. Püüan igal õhtul midagi uut välja pakkuda, hoolimata sellest, et tükk on sama."7 1967. aastal saab Ervin oma esimese kutse Tallinnfilmi mängufilmi ,,Viini postmark"
peatuda, siis esitaksin, enda arvates, ainult tuntumad ja paremad esitajad, kes paistsid silma just solistidena muusikakoosseisude kõrvalt. Alljärgnev on refereeritud Anne Ermi ,,Polkast Rokini 2" lehekülgedelt 70-91, täiendavat materjali Tõnis Mägi kohta Berk Vaheri ja Tõnis Mägi raamatust ,,Müümata naer". 3.1.1. Tõnis Mägi Sündinud 1948. aastal, juured on Saaremaal. Esimesed esinemised estraadilaval algasid 1966. aastal ansamblis Rütmikud. Seal elas ta üle biitlite vaimustuse ja n.-ö. laulis hääle lahti. Ise on ta selle kohta öelnud raamatus ,,Müümata naer" järgmist: ,,Kui ühel õhtul hilja vaikselt raadiot kuulasin, tuli ,,Love me do"- absoluutselt teine maailm! Järgmisel päeval kooli poisid arutasid: ,,Kas kuulsite seda?" Kõik olid korraga jaburad, ja seda üle kogu maailma. Õpiti ära kaks duuri, kolmas takkapihta
annaabi.ee 
