tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis", madrus Suurvärav Smuuli ,,Atlandi ookeanis" ja otse loomulikult Kiir Lutsu ,,Kevades". Ervin ei tegelenud kunagi pelgalt näitlemisega. Selle kõrvalt leidis ta aega ka paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu liige ning partei liikmekandidaat. Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda mitte Draamateatris vaid Filharmooniast. 23. septembril 1965 võtab Ervin Abel punase pastapliiatsi ning kirjutab valgele paberile hoogsalt oma elu ainsa lahkumisavaduse: Palun mind vabastada töölt V. Kingissepa nim. TRA Draamateatrist alates 10. oktoobrist 1965. a. Seoses minu tööle siirdumisega ENSV Riiklikusse Filharmooniasse. E. Abel6 5 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 12
D-duur Hob XVIII/11, Mozarti Klaverikontserdi F-duur KV413 ja Chopini Klaverikontserdi nr. 1 e-moll op. 11. Akadeemilise muusika kõrval tegeles Lukk Berliini-aastatel üsna palju ka kergema muusika ja dzässiga. Näiteks mängis ta väikeses kabaree saateansamblis ja esines Odessast päris estraadilaulja Isa Krämeriga. Aastatel 1929-1930 käis Lukk koos Krämeriga kontsertreisidel Saksamaal, Belgias, Inglismaal ja Itaalias. Üks kontsert anti isegi Tallinnas Estonia kontserdisaalis. Estraadikava kõrval esitas Lukk näiteks ka Liszti ja Chopini klaverimuusikat. Aastatel 1933-1934 osales Lukk nimeka Berliini klaverikvarteti töös, millega esineti Taanis, Itaalias, Marokos ja kolmel korral ka Eestis. Kontsertide esimese poole kavas olid klassikalise teosed (Bach, Schubert, Strauss, Rimski-Korsakov), teises aga kergemuusika seaded neljale klaverile. Bruno Luki kontserttegevus kestis üle 40 aasta. Sinna alla mahub hulgaliselt kontserte
annaabi.ee 
