Linnakultuur ja geograafia Rapla RAPLA MAAKONNAST Rapla maakond asub Loode-Eestis, kuulub pindala 2779 km², elanike arvu 40 000 (1. jaan. 1995) ja majandusnäitajate poolest vabariigi keskmiste hulga. Rapla maakonna asulastik koosneb 1 linnast, 3 linnalisest (Järvakandi, Kohila, Märjamaa) ja 201 maa-asulast (10 alevikku, 191 küla). Põhilised ühendusteed kulgevad põhja- lõuna suunas läbi maakonna: Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Viljandi maantee ning mõni aasta tagasi valminud Tallinn-Pärnu laiarööpmeline raudtee (ehitamisel on teelõik Lelle-Viljandi). Maakonna ida- ja läänepoolseid alasid ühendab teedevõrk, mis algab Kose-Ristilt, läbib Juuru, Rapla, Märjamaa ja jõuab Koluveres Tallinn-Virtsu magistraalile. Kihelkonnad Rapla Kohila Juuru Käru Kehtna Raikküla Märjama Vigala Loodna LOODUS Maakonna geoloogilise aluspõhja moodustavad ordoviitsiumi ja siluri lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi li...
Viiekümnendatel aastatel tulid kasutusele termoplastid, mis panid aluse plastide laialdasele kasutamisele kõikidel elualadel. Termoplastid on polümeerid, mis kuumutades sulavad ning jahtumisel uuesti tahkuvad; taludes mitmekordset töötlust [4]. Eestis arenesid elektrotehnika- ja pakenditööstus ning tarbe- ja spordikaupade tootmine. Väiksemad artellid moodustasid suuremaid ettevõtteid, mille koosseisus olid plastitöötlemise ja tööriistatsehhid. Neist tuntuimad olid Estiko, Estoplast, Norma, Polümeer, Punane RET ja Salvo. Seitmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel toimus nende ettevõtete oluline rekonstrueerimine. Üheksakümnendate aastate privatiseerimise käigus toimusid tööstusharus suured muudatused. Endise nime on säilitanud vaid kaks suurt ettevõtet - Estiko ja Norma. Ettevõtteregistris on arvel 162 ettevõtet, kelle osa- või põhitegevuseks on plasti- või kummitöötlus ja müük.
annaabi.ee 
