etendusarvult kattis operett juba ligi poole teatriõhtutest. A-ni 1918 oli operettide ja osade ooperite ainulavastajaks Pinna, nii et tolle esimese kümnendi nimeks on jäänud Pinna-ajastu. Selle vältel tõrjus operett endise sõnajandi mängukavas kõrvale. Sõnatearis mõngiti nii saksapäraseid komöödiaid ja jante, kui ka eesti algupära, eesotsas Vildega. Kuid näiteks realistlikest külakomöödiatest hoiduti kõrvale need lihtsalt ei sobinud estoonlaste teatraalse mängulaadiga. Truppi esinäitlejateks kujunesid Pinna, Altermann ja Villmer. Mängiti ka maailmaklassikat, näiteks 1913 valminud "Estonia" uus hoone avati Sheakspeare "Hamletiga". Maailmasõda oli teatrile tõsiseks katsumuseks. 1914. aastal muudeti kontsertsaali osa laatsaretiks. Samuti lahkus tol perioodil seltsijuhatusega tülli läinud Paul Pinna (naasis paari aasta pärast) ning suri Theodor Altermann. Kuid rahvas käis siiski teatris ning enim külastatud olid just
Seltsi. Oma tegevust alustati uuesti 27. märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts enam hoolt kandma Estonia Teatri (nüüd juba Rahvusooperi) hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi toetanud meie ühiseid aateid. Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a. lahtiste uste päevaga Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13
annaabi.ee 
