Teine oluline keskus on Tallinnas Eesti Keele Instituudis, kus Kristiina Rossi juhtimisel luuakse eesti piiblitõlke ajaloolist konkordantsi ja uuritakse piiblitõlke ajalugu. Kirjandust Epp Ehasalu, Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Jaak Peebo, „Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik”. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 6. Tartu, 1997. Heli Laanekask, „Eesti kirjakeele kujunemine ja kujundamine 16.–19. sajandil”. Dissertationes philologiae Estonicae Universitatis Tartuensis 14. Tartu, 2004. Arnold Kask, „Eesti kirjakeele ajaloost”. Tartu, 1970. Toomas Paul, „Eesti piiblitõlke ajalugu. Esimestest katsetest kuni 1999. aastani”. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised nr. 72. Tallinn, 1999. Raimo Raag, „Talurahva keelest riigikeeleks”. Tartu, 2008. Võrguaadresse Vana kirjakeele korpus http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/korpused.htm Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants http://www.eki.ee/piibel/
Valter Tauli 1968. Introduction to a Theory of Language Planning. Studia philologiae Scandinavicae Upsaliensia 6. Uppsala: Almqvist and Wiksell. Arvi Tavast 2005. Tellija kriteeriumid tõlke hindamisel ja nende sobi- vus koolitööde hindamissüsteemi alusena. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, (1), 139–153. Arvi Tavast 2008. The Translator is Human Too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication. Dis- sertationes philologiae estonicae Universitatis Tartuensis 21. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Arvi Tavast 2012. Keelehoolde teoreetilise aluse otsinguil: naabervald- konnad appi. – Maire Raadik ja Tiina Leemets (toim.), Sõnaga mõeldud mõte: pühendusteos Tiiu Ereltile, 20. aprillil 2012. Eesti Keele Instituudi toimetised 14. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Rita Temmerman 2000. Towards New Ways of Terminology Descrip- tion: The Sociocognitive Approach. Amsterdam: John Benjamins. Sonja Tirkkonen-Condit 2002
annaabi.ee 
