teadustööd (E. Aunap, E. Weinberg). Arstide hulgas leidus teisigi rahvusliku teaduse suurkujusid. Peamiseks selliseks oli kindlasti prof. Ludvig Puusepp (1875-1942). Professor Puusepa rolli sõdadevahelise ülikooli arstiteaduskonna näo kujundamisel on raske alahinnata, aga Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline kliinilise poole pealt. Tema initsiatiivil hakkas ilmuma ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"). Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas demograafia-alaste ambitsioonideni, ja tervishoiu vallas tähtsate sammudeni: 1936. a alanud rahvatervishoiu kuusaastak nägi mh ette uute arstikohtade loomist eriti maapiirkondadesse. 1938. a rõhutatakse vajadust arstide-eriteadlaste väljaõpetamise järele ning sotsiaalminister leiab,
enam ruumi andmas farmakoloogilisele lähenemisele ning Puusepa enda panus on eesti arstiteadusesse oluline pigem kliinilise poole pealt (lisaks sellistele omal ajal tuntud kirurgidele, nagu R. Wanach ja J. Blumberg). Prof. Puusepp oli aga vajalik organisaator ning eesmineja, seda mitte ainult Eesti oludes, vaid ka rahvusvaheliselt. Mainitagu tema initsiatiivil ilmuma hakanud ajakirja "Folia Neuropathologica Estoniana" (alates 1929 "F. Neurochirurgica Estoniana"), aga ka mitmeid tema õpilasi rahvusvaheliste teadusfondide toel end Euroopa ja Ameerika ülikoolides- haiglates täiendamas (S. Zlaff, V. Üprus, J. Riives). Tartusse, Puusepa kliinikusse, tuldi mujalt maailmast ka ravile ja õppima. Meditsiini arengule Eestis mõjus kindlasti positiivselt Pätsi riigipööre 1934. a. Riigi arengus algas periood, mil "rahvusterviklikkusel" põhinev poliitiline retoorika viis muuhulgas
annaabi.ee 
