Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim punkt Mont Blanc, mille kõrgus merepinnast on 4807 meetrit. Esimesena tõusid Mont Blanci tippu prantslased M.Paccard ja J.Balmat aastal 1786. Alpide nõlvult saab alguse palju energiarohkeid jõgesid: Rein, Rhohe, suurem osa Doonau lisajõgesid (Sava, Drava, Inn, Isar, Iller), Po ja selle...
- . - - . - 2000 , - 40 150 . . : : (1895 ) - (1640 ) (1617 ) , . , , - - . , , . . : , , , , , , , . 55 , , 48. . - , , . -, , . . , , , .. , . , . , . . . , , ( 19,5 ). , - , 200 , . - . http://ru.wikipedia.org/wiki/_ http://www.cheltravel.ru/attractions/gory/ http://russia.rin.ru/guides/5905.html http://www.russia.yaxy.ru/rus/base/team/555.html http://botan0.ru/?cat=3&id=229 http://www.soliaris2010.narod.ru/2severnii_ural.html http://www.ecosystema.ru/08nature/world/geoussr/3-6-3.htm http://www.turgoyak.com/text/turgoyak-2.html
Põhitootjateks on Wyomingi, New Mexico, Montana, Colorado ning Utah' osariigid. Kivisüsi: Kaljumäestikus paikneb üks läänepoolkera suurimaid kivisöemaardlaid. Kivisöe kaevandamine on siin saavutamas oma täisvõimsust. Mineraalsed maavarad: Mõningates Kaljumäestiku paikades kaevandatakse vaske. Rauamaaki kaevandatakse Wyomingis ja Utah´s. Siin on ka hõbeda-, kulla-, plii ja tsingivarusid. Peaaegu kogu Ameerika Ühendriikide uraanimaak pärineb Kaljumäestikust. Metallidele lisaks leidub Kaljumäestikus ka kaaliumi-, magneesiumi-, kipsi-, lubjakivi- ja dolomiidivarusid. KASUTATUD KIRJANDUS *Loomariigis *Loodusentsüklopeedia *Õpilase entsüklopeedia
annaabi.ee 
