Sellel perioodil tüli Eesti rahval teha valikuid, mis olid väga rasked. 23.08.1939-ndal aastal sõlmiti Saksamaa ja Venemaa vahel Molotovi-Ribbentropi pakt (lühend MRP), millega kaks riiki jagasid Ida - Euroopa. Mittekallaletungi lepingule kirjutasid Moskvas alla Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomisaar Vjatseslav Molotov ning Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop. Salajase lisaprotokolliga läks Eesti NSVL- le. 24.09.1939-ndal aastal estias V. Molotov Eesti välisministrile Karl Selterile nõude allkirjastada vastastikuse abistamise pakti, millega Nõukogude Liit sai õiguse luua Eesti alale sõjalaevastiku baasid. Lepingust keeldumisel lubas NSVL kasutada sõjalist jõudu. Eesti oleks võinud sellet loobuda ning hakata Nõukogude Liidule vastu, aga Eestil puudus sõjalise koostöö Balti riikidega. 28. 09. 1939-ndal aastal kirjutati baaside lepingule alla ning NSVL lõi Eesti alale mereväebaasid ning tõi oma väed Eestisse
Rahulik kaubandus muutus konkureerivate rahvaste põhimõtteks, sest see oli kasulik kõigile ja aitas kindlustada rahu. Indiaanlasi koheldi algul kirjeldamatult halvasti, neil puudusid igasugused õigused. Kõik teadsid, et see toimub ja isegi ei suudetud sellist käitumist õiguslikult piisavalt põhjendada. Õnneks leidus inimesi, kes kostsid kaitsetute kohalike eest ja hakati otsima viise, kuidas nende olukorda parandada ja seda õiguslikku probleemi lahendada. Vitoria estias omandi ja õigusvõime kohta uued teooriad, mis määrasid, et õigusvõime kuulub kõigile mõistusega olenditele – kõikidele inimestele, seega ka indiaanlastele. 10 Kasutatud kirjandus Hans Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007