tõusnud, sealt viimase pilgu haljendavale arkaadiale heitsid ... ... ning laskusid, siis juba tõstukita, all haigutavasse lubjaauku. VIIMSEVAATETORN, EHKKI MORN, OLI LAHKUVA AJASTU HUMAANSEMAID EHITISI.24 Mis suhtes on viimsevaatetorn humaanne? Ehitise eesmärk pole elu lõppemist võimalikult kiireks või valutuks teha (selleni on tsivilisatsioon jõudnud juba sajandeid tagasi), vaid seda estetiseerida. 23 “Kentaur”, lk. 13. 24 “Sõnajalg kivis”, lk. 82. Kui Batrian jalutab viimast jalutuskäiku üle vangla õue, siis: “Kohtuotsus talle ei meenunud: ta imetles ... viimsevaatetorni, mis oli absoluutkõrge, lõplik.“ Surmamõistetud imetlevad kõrgelt tornist avanevat panoraamset vaadet ja tunnevad hetke ülevust – kui erinev on see seismisest tapalaval, must kott peas, oodates kirvelööki, köie pinguletõmbumist ümber kaela või surmavat elektrisähvakut!
me muudame esteetiliselt midagi mis on kultuuriliseltpoliitiliselt agressiivne ja kahjulik. ravim millel pole kõrvalmõju, sellel pole ka mõju. sama asi on kunstiga. b pakub, et tehnoloogias võib näha hoopis midagi muud : me saame hoopiski oma esteetilisi valikuid näha poliitilistena. täpselt vastupidine käik. suur osa futurismist siirduski fashismiga sarnasesse sfääri 19.10.2012 viimatine asi : futuristide kalduvus estetiseerida vägivalda, ja eriti, estetiseerida sõda ble see ei sobinud, ta vaatas, kuidas tehnoloogia mõjutab inimest teistmoodi jättis kõrvale mõisted nagu loovus, jäävus, igavikuväärtused üritas luua uusi sobivamaid mõisteid pidas filmi ja fotograafiat väga oluliseks uutes protsessides, ka ajalehti, kuid neid vähem film ja fotograafia võimaldasid kunsti ja ka oma produktsiooni massiliselt reprodutseerida. mõlemad võimaldavad kunstiteose irdumist originaalist. kunstiteos on ootamatult võimeline laiali levima ja teost