surivoodil, seadis äsja linna vallutanud Napoléon helilooja maja juurde valvuri, et teda ei segataks. Juba enne helilooja surma mängiti tema sümfooniaid ka kaugel Ameerikas. Joseph Haydni teeb heliloojate seas ainulaadseks suur austus, mis sai talle osaks tema muusikutee algusest peale. 26-aastaselt sai ta aga esimese palgalise töökoha krahv Morzini majas ning hiljem polnud tal kunagi vaja tunda rahamuret. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis, kuhu ta jäi 1804. aastani, mil otsustas kõrges vanuses pensionile minna. Haydni kohustuste hulka majas kuulus luuletajate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli, nagu õueteenritel ja -ametnikelgi, kanda livreed, oli helilooja päris rahul õuemuusiku kohaga, mida Mozart hiljem on kirjeldanud kui orjaametit. 1760. aastate alguses ehitas Miklós Esterhazy lossi,
märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia. 1761. aastal asus Haydn ametisse Esterhazyde juurde kapellmeistri abina Viini lähistel Eisenstadtis. Esimest kümmet aastat ülemkapellmeistrina võib pidada loomingu põnevaimaks ajaks.Seda perioodi nim tavaliselt Haydni ,,tormi ja tungi" ajastuks. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. 1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga.