kaudu. Kunsti võrdleb Kant esteetilise maitsega, mis on loomingulise tegevuse vili ning mille aluseks on mõistus ja milles realiseeritakse esteetiline ideaal. Ideaal ei esine kunagi looduses, ta on ainult inimeses ja kunstis. Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides: mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut. Sourian määratleb esteetilise ideaali ja suhestab selle ühiskonna ideaaliga ja inimelu ideaaliga. Kunstile on omane esteetiline kategooria tekitada vaimustust
ürgloodus. Milline on Nietzsche mõju hilisemale esteetikale? Miks? Kunsti ei saa võtta objektina. Kunstnik on müstiline 'oma tahtest vabastatu' vahendaja. Vaataja on ühtaegu subjekt ja objekt. See vist tähendab seda, et esteetikas saab määravaks kogemus ise. Kogeja oma kogemisega nö taasloob kunstiteost... Millised on 20. sajandi kunstiesteetika(te) põhijooned? Ettevaatlik. Modernne kunst oli traditsioonivastane, vähe esteetikuid üldse kirjutasid midagi kunsti kohta. Modernsed kunstiteosed said kiiresti kuulsaks, kuid institutsioonide tunnustuse said üsna hilja. Kunstivoolud järgnesid üksteisele kiirelt. See tegi esteetikust filosoofi ülesande veel keerukamaks. Tema ju püüab pigem esile tuua konstante, mitte tõlgendada üksikuid kunstiteoseid. Moodne kunst kõige üldisemas mõttes ammutas legitimeerimisjõudu omaenese energiast. Mida ütleb W. Benjamin kunstiteose reprodutseeritavuse kohta