Majakovski läks kaasa oktoobrirevolutsiooniga. 1919.aastast töötas Telegraafiaangentuuris (ROSTA), kus hakkas välja andma käsitsi joonistatud ja värsstekstidega varustatud plakateid, nn. ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1920.aastad olid kõrgpunktiks Majakovski loomingus: valmis valdav osa tema teostest (luuletused,poeemid, olukirjeldused ja stsenaariumid, näidendid). Teda ei rahuldanud tegutsevate rühmituste programmid, sestap lõi ta oma rühmituse "Leaf", mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega. Majakovski loomingu peateemad on uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus "Seltsimees Nettele- aurikule ja inimesele", 1926; poeem "Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem "Armastan", 1922). Elu viimastel aastatel ilmus Majakovski luulesse uudseid momente- sugestiivsed kujundid, pauside rõhutamine (nn. Treppvärss), originaalsed riimileiud jm
ROSTA aknaid (ühtekokku üle tuhande). 1919. aastal avaldati tema esimene luulekogu ,,Kogutud teosed 1909-1919". Varases Nõukogude Liidus kasvas tema populaarsus jõudsalt. 1920. aastad olid kõrgpunktiks Majakovski loomingus: valmis valdav osa tema teostest (luuletused, poeemid, olukirjeldused, stsenaariumid, näidendid). Teda ei rahuldanud tegutsevate rühmituste programmid, sestap lõi ta oma rühmituse ,,Lef", mis astus välja esteeditsemise vastu, rõhutas sisulise poole tähtsust, vajadust kujutada kaasaega. Majakovski loomingu peateemad olid uue maailma ehitamine ja uue inimese kujunemine (luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimestele", 1926; poeem ,,Hästi", 1927), üksikisiku õigus õnnele (poeem ,,Armastan", 1922). Tema satiir naeruvääristab bürokraatiat ja väikekodanlust: komöödiad ,,Lutikas" (1928) ja ,,Saun" (1929). Majakovskil oli ühena vähestest Nõukogude kirjanikest privileeg reisida vabalt. Tema