17.sajandil kirjutati kelmiromaane veidi üle 10, massikirjandus ta polnud. Nende hulgas on vaid üksikud teosed, mis väärivad tähelepanu. Vähehaaval hakkas kujunema ka olustikuliseks ajalooliseks seiklusromaaniks. Taheti lugejat köita võimalikult värvika seikluslikkusega. Marcos de Obregon oli enne Quevedo ,,unenägusid". ,,Vicente Espinel"- tuleb sisse natuke ka vaimne ja kultuuriline külg. ei lähe kaasa pahega ja moraalse languse maailmaga. ,,Estebanillo Gonzalez", autor ei ole teada. 17.sajandi keskel ilmus. Lesage- ,,Gil Blas"-1735 kirjutab mahuka teose, matkib hispaania kelmiromaane. Peategelane on hispaanlane, aga laseb rännata Euroopas. Andekalt ja vaimukalt kirjutatud seikluslik romaan. Seda hakati varsti pidama kelmiromaani musternäidiseks. Alles uuematel aegadel on olnud tähelepanu hispaania kelmiromaanil. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616)
"Kelm don Pablose elukäik" (buscon kelm; "don" on kirjutatud irooniaga)(kirjutas tunduvalt varem(noorpõlveteos), ilmus 1626) ei ole ennast sidunud oma tegelastega, tugev grotesk. Liialdused, vastandamised, raske tõlkida. "Unenäod" (Sueños)(1627) satiir (nagu umbes erasmuse narruse kiitus) vaadeldakse ühiskonna erinevaid osi ja kirjeldatakse pahesid ja inimeste kõikvõimalikke veidrusi ja kirgi(nagu umbes dante jumalik komöödia). 17.saj II poolel ilma autorita "Estebanillo Gonzalez" (1646) ajalooline seiklusromaan, viib hispaaniast väljapoole, saksamaale ja isegi liivimaale. Velez de Quebara "Lonkurkurat" (1644) mahult väga väike, ei ole väga kelmiromaan. Seiklevad koos üliõpilane ja kurat. Kelmiromaaniga sarnaneb niipalju, et nad seiklevad, ja kurat saab näha mida inimesed kodudes teevad (nagu ka teenrid näevad inimeste intiimelu), võtab majadel katuse pealt ära ja näitab üliõpilasele tõelist elu. Fantastikat palju, barokne teos. Tuntud, sest 18
annaabi.ee 
