1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal kritiseeris naine vanemat luulet ning temast sai uue modernistliku romaani läbimurde kehastaja. Ta oli ka hea essist ning ka sisemonoloogid olid tema teostes olemas. Virginia tegi enesetapu depressiooni ja peavalupiinade pärast. Kuulsamad teosed: ,,Jacobi tuba" ,,Oma tuba" ,,Proua Dalloway" ,,Oralando" ,,Lained" ,,aastad" ,,Tuletorni juurde" ,,Tuletorni juurde" kooseneb kolmest peatükist.Räägib Ramsayde perekonna elust. 1. peatükk ,,Uks" räägib Ramsayde perekonna 6-aastase poja Jamesi plaanist minna paadimatkale saarel asuva majaka juurde, kuid see nurjub halva ilma tõttu.
Jakob Westholmi Gümnaasium Hando Runnel Referaat Birgit Nurmela 9. b klass Tallinn 2009 Hando Runnel Elukäik Hando Runnel luuletaja ja essist, sündinud 24. novembril 1938. aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Tema vanemad isa Eduard ja ema Pärja olid Järvamaale rännanud Võrumaalt ning selle tõttu seal võõrad tundunud. H. Runneli isa Eduard suri ennem, kui poiss läks viiendasse klassi. H. Runneli huvi kirjanduse ja kultuuri vastu tärkas algkoolis. Ta õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis
annaabi.ee 
