Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J. W. Jannseni "Eesti laulik" ja selle noodiköide (1862). 2. tr. Tartu, 1865 (2000 eks.). Ilmus veel 1871 (2000 eks.), 1875 (2000 eks.), 1880 (3000 eks.), ükski neist pole säilinud. Eesti I laulupidu. 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50
Mark Binderi ,,Kõige armsamad unejutud," inglise keelest tõlkinud Marge Paal. Tallinn. Ersen 2007. Seal on jutustus pealkirjaga ,,Johnny õunaseeme." John Chapman, 1774-1845. Misjonär ja aednik, kes külvas või istutas maha õunaseemneid ja õunapuid, soovitas seda teha ka teistelgi. Uued asunikud külvasid maha miljoneid seemneid. Appelseedi lugusid on kirjutatud lastele (Kask 2012 : 11). Veel leiame Karl Körberi (1802-1883) kooliraamatus ,,Uus ABD-Ramat ehk essimenne lapse ramat" Tartu 1872. Peatüki ,,Laste juttud" esimene lugu ,,Õun." Loos on tegelased Hans ja Mart, kes võidujooksuks panevad auhinnaks õuna välja. Jutustus on samast kogumikust ilmunud Reet Krusteni toimetatud ,,Vanad aabitsajutud" (Tiritamm, 2007). Õunapuude kasvatamise temaatika räägib meile ka põlvkondade kestvusest. Martin Lutheri (1483-1546) viimsepäeva õunapuu istutamise loosung ütleb, et tulevik on veel ees. Arveliuse Jaagu ja Mari õunaseemne lugu räägib laste
Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti 4 ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust omandama ja talusid
Borni väljaandel ilmus 5. juunil 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" esimene number. See pani aluse eesti ajakirjandusele. Perno Postimehe osa eesti ajakirjanduses iseloomustas Tartu Ülikooli emeriitprofessor, 2002. aasta Jannseni preemia pälvinud Juhan Peegel järgmiselt: ,,Aga kuulutamise leht oli ju ametliku sisuga ja üldloetav ajaleht kui selline tuli ikkagi koos Jannseniga 1857" Ennekuulmatu oli lugejate poole pöördumine ajalehe esimeses numbris: ,,Postimehhe essimenne terretaminne" ülendab seni maarahva nime väärinud kaasmaalased ,,armsaks eesti rahvaks" Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võis, pidi tulema rahumeelsest kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Eesmärgiks nimetas ta rahvast sellelt tasemest, kus ta asus, harida ja edasi viia. Väljaandes esitas Jannsen populaarteaduslikke materjale, ärgitas eestlasi haridust
annaabi.ee 
