Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste küsimuste üle. Tema ideed on olnud väga mõjukad ja seda mitte ainult sotsiaalteaduste
· me teme, kuidas kasutada sõna ,,kunst" ja ,,kunstiteos", seega oleme võimelised aru saama, mis on kunst tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks III Anti-essentsialismi kriitika 1. "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass 2. Visuaalselt eristamatute paaride argument 3. Definitsioon ja loomingulisus 1. Ühtne kunstiteoste klass, perekond? Kennick: (anti-essentsialist) · Me oskame kasutada sõna ,,kunst" · Et me oskame kasutada sõna ,,kunst", siis oskame ka määrata ühtse kunstiteoste kogumi Kunstiteoste kogumil aga pole ühiseid omadusi (anti-essentsialism väidab, et on sellises ühised omadused) Ent 2. eeldus on väär, sest sõna ,,kunst" kasutus ei määra üheselt kunstiteoste klassi! (Sircello 1973) Sõna kunst ei määra üheselt nn. Kunstiteoste kogumi perekondlikke sarnasusi. 2