Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid. Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas essentsia, asja olemus. Locke, Hume korduvad tajuimpulsid ehk ideed. Locke sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Dewey sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda. Sõnal ei ole seost asja olemusega.
On kartus, et selline ajaloofilosoofia sisaldab mittereaalseid nähtusi. Näit vaim! Kuidas neist teada saada? Ilmutuse kaudu? Aga see võib olla erineva- tel inimestel ju erinev? See ei ole kontrollitav. Kuigi meil on ühine kultuuri- taust, räägib Jumal meile ilmselt erinevaid asju. Põhjuslikku seost üksikisi- kul üldiselt ei ole. Sellist seisukohta, mis väidab, et vaim on olemas sõltu- mata mateeriast, nimetatakse idealismiks. Objektiivne idealism, essentsia- lism — vaim tekitab mateeriat. On rida probleeme. . . kui Hegelit lugeda, siis ta teatab, kuidas asjad on, aga ta ei küsi üldiselt küsimusi. Hegel teab, kuidas on. Vahel on Hegeli teks- tis ka mõni küsimus, aga need on teenivad küsimused, mitte probleemsed küsimused. Nad ananvad vaid Hegelile võimaluse “tõde” välja öelda. Hegel samastab asju nimedega, juhtumeid nimedega. Juuras on see vist vajalik. . . peab teadma, kas tegemist on kelmuse või rumalusega. Kunsti-
annaabi.ee 
