Kõrge vererõhuga inimene võib ka kohvi juua, kuna ta tarvitab ravimeid ja kohvi ei tõsta eriti vererõhku. Tee sisaldab ka kofeiini (taimeteedes ja puuviljateedes ei ole). Alkoholi pidev kasutamine on kõige suurem koormus maksale. Maks lagundab alkoholi, maksarakud hakkavad hävinema. Alkohol annab kõvasti kaloreid. Lipiididega (rasvadega) oleks vaja saada teatud kogus taimse päritoluga lipiide, sest taimsed rasvad sisaldavad asendamatuid e essensiaalseid rasvhappeid (alfa-linoleenhape ja linoolhape). Neid on rohkem taimede sees – pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Sisaldavad fosfolipiide, mis on vajalikud rakumembraanide koostisosadele. Olulised on ka kalas 9 sisalduvad oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped. Süsivesikute puhul on oluline kiudainete vajadus (leivad, puu – ja juurviljad). 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega
Soovitatav on juua kohvi piimaga. Kõrge vererõhuga inimene võib ka kohvi juua, kuna ta tarvitab ravimeid ja kohvi ei tõsta eriti vererõhku. Tee sisaldab ka kofeiini (taimeteedes ja puuviljateedes ei ole). Alkoholi pidev kasutamine on kõige suurem koormus maksale. Maks lagundab alkoholi, maksarakud hakkavad hävinema. Alkohol annab kõvasti kaloreid. Lipiididega (rasvadega) oleks vaja saada teatud kogus taimse päritoluga lipiide, sest taimsed rasvad sisaldavad asendamatuid e essensiaalseid rasvhappeid (alfa-linoleenhape ja linoolhape). Neid on rohkem taimede sees pähklites, oliivõlis. Neid peaks saama päevas 10-15 grammi. Sisaldavad fosfolipiide, mis on vajalikud rakumembraanide koostisosadele. Olulised on ka kalas sisalduvad oomega 3, 6 ja 9 rasvhapped. Süsivesikute puhul on oluline kiudainete vajadus (leivad, puu ja juurviljad). 3. Toitumisel tuleb arvestada vanusega........ Vanusega seoses inimese energiatarve väheneda , siis seega ta peaks mõnevõrra vähem