Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia liigituvad fenomenoloogia, eksistentsialism, hermeneutika ja postmodernism. Metafüüsiline. Näiteks Martin Heidegger ja Michel Foucault. Analüütiline filosoofia ehk anglo-ameerikalik traditsioon ei paku ise uusi seletusi maailma kohta vaid korrastab loogiliselt olemasolevaid, selgitab mõisteid ja näitab, kuidas paljud nö
keeli. Saab kuulsaks inglise keelest tõlkijana. 1746 ühineb entsüklopeedia väljaandmisega. Idee tuli Inglismaalt. 1772 aastaks on entsüklopeediat välja antud 35 köidet. Entsüklopeedia oli vastuolluminek tolleaegsete tõekspidamistega. Esimene samm filosoofia suunas on uskmatus. "Filosoofilised mõtted" (1746). Ilukirjandus: "Kiri pimedaist" (1749), "Essee" (1778), "Nunn" (1790), "Rameau vennapoeg" (1821). MONTESQUIEU (1689-1755): Mõju esseistikale 14 JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778): Sündis Genfis. Ema suri. Isa lahkus Genfist ja poeg jääb sugulaste kasvatada. Tegelikult on ta sveitslane. Haridus oli puudulik, seda soodustas kalduvus seiklustele. Astub katoliku usku mingi proua pealekäimisel. 1741 läheb Pariisi, kus on koduõpetaja (omandab selle ametiga nime). Suhe kohtlase teenijaga; oma 5 last andis kasvatusasutusse. Hiljem abiellus. Ülalpidamine sekretärina.
annaabi.ee 
