õpetaja koha Taani Kuninglikus Konservatooriumis ja töötas seal surmani, viimasel aastal sai direktoriks. 1891.aastal Nielsen abiellus Taani skulptori Anne Marie Broaderseniga. Neil oli kolm last: Irmelin, Anne Marie ja Borge. 1925. aastal tabas Nielsenit tõsine südamerabandus, mistõttu ta pidi loobuma paljudest tegevustest, kuid heliloominguga jätkas ta surmani. Sellel perioodil kirjutas ta ka raamatu ,,Minu lapsepõlv Funenis". Samuti anti välja lühike esseeraamat ,,Elav muusika". Mõlemad raamatud on tõlgitud inglise keelde. C. Nielsen suri 1931. Aastal Kopenhaagenis. Tänapäeval korraldatakse Carl Nielseni nimelisi rahvusvahelisi viiuli, klarneti ja flöödivõistlusi. C. Nielsen on ka koos Th. Laubiga teinud hilisema seade Taani riigihümnile ,,Der er yndigt land" (,,On üks armas maa") ning on Taani 100-kroonise rahatähe peal. 1956. aastal tehti C. Nielseni kodust Norre Lyndelses muuseum. Seal
teemasid 14. Loetlege saksa kirjanikke, kes Teise maailmasõja eel olid sunnitud kodumaalt emigreeruma. Thomas Mann, Bertolt Brecht 15. Nimetage Albert Camus' näidendeid. „Caligula”, „Arusaamatus”, „Piiramisseisukord”, „Õiglased” 16. Nimetage üks Albert Camus' essee, üks romaan ja üks novellikogumik. esikromaan „Võõras” ja raamatu mahtu essee „Sisyphose müüt” (mõlemad ilmusid 1942), romaan „Katk”, esseeraamat „Mässav inimene”, romaan „Langus”, novellikogu „Pagendus ja kuningriik” 17. Nimetage 20. sajandi alguse norra ja rootsi kirjanikke. Knut Hamsun, Jøstein Gaarder, Sigrid Undset (Norra); Sven Delblanc, Eyvind Johnson, Harry Martinson, Vilhelm Moberg, Tomas Tranströmer (Rootsi) 18. Mitmest episoodist koosneb James Joyce'i romaan „Ulysses”? Teos koosneb kolmest suurest osast, milles on kokku 18 episoodi (3+12+3). Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19
õppimam eriti aga soome-ugri rahvaste kirjandust ja rahvaluulet (lõpetas 1910 filosoofiakandidaade astmega). Unistas viie aasta pärast olla ajalehe toimetaja, mis kannaks nimetust "Noor-Eesti" ja ilmuks Peterburis. 1905. aastal sai tuntuks kui "Noor-Eesti" esimese albumi koostaja initsiaator, samanimelise kirjandusliku rühmituse asutamine ja luulekogu "Elu tuli" autor. Üliõpilasaastail ilmusid veel esseeraamat "Sihid ja vaated" (1906), ülevaade eesti kirjandusloost teoses "Die Kultur der Gegenwart" (1908), ilmusid toimetusel või kaastoimetusel albumid "Noor-Eesti" II ja III (1907,1909), kus avaldas luuletusi, artikleid, esseesid, kaastöötaja ka soome ja eesti ajalehtedele- ajakirjadele. "Elu tuli" -rakendas meisterlikult rangeid klassikalisi vorme, et neid siis jälle hüljata, noor pooet tabas ajaomase meeleolu ja leidis õnneliku kooskõla isikupärase väljenduse ja traditsoonilise,