Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi. Tema noodisüsteem ei leidnud tunnustust seal ja keegi ei võtnud teda enda juurde elama ka. Kirjutab ooperi „Galantsed muusad“, millega pälvib tuntust. Vahepeal töötab saatkonna ametnikuna kontoris, kuni pälvib laiema tuntuse 1749. aastal, kui võtab osa esseekonkursist „Dijoni akadeemia konkurss“. Küsimus oli seal : kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommetele või mitte? Mugavus on toonud kaasa lõtvuse, aga looduses sellega läbi ei löö. Tema eeskujuks oli Sparta riik : vähe mugavusi, patriotism, range kord. Tsivilitatsioon on põhjustanud ebavõrdset rikkuste jaotust. Teenis endale elatist nootide ümberkirjutajana. Ta loobus edevusest. Saavutab kirjanduses kuulsust. Saab monarhi soosingu. Ta hakkab ülemvalgustajatest sellega
Pühendus muusikale. Õppis muusikateooriat. Hakkab heliloojat. Pisut dirigeerib. Olevat väidetavalt välja mõelnud uue numbrilise noodisüsteemi. 30-aastaselt läks oma heategijaga tülli ja siis läks Pariisi. Tema noodisüsteem ei leidnud tunnustust seal ja keegi ei võtnud teda enda juurde elama ka. Kirjutab ooperi ,,Galantsed muusad", millega pälvib tuntust. Vahepeal töötab saatkonna ametnikuna kontoris, kuni pälvib laiema tuntuse 1749. aastal, kui võtab osa esseekonkursist ,,Dijoni akadeemia konkurss". Küsimus oli seal : kas teaduste ja kunstide areng on kaasa aidanud kommetele või mitte? Mugavus on toonud kaasa lõtvuse, aga looduses sellega läbi ei löö. Tema eeskujuks oli Sparta riik : vähe mugavusi, patriotism, range kord. Tsivilitatsioon on põhjustanud ebavõrdset rikkuste jaotust. Teenis endale elatist nootide ümberkirjutajana. Ta loobus edevusest. Saavutab kirjanduses kuulsust. Saab monarhi soosingu. Ta hakkab ülemvalgustajatest sellega eemalduma
annaabi.ee 
