John Maynard Keynese akadeemiline haridustee vastas tolleaegse keskklassi tipule: Eton-i poistekool ja King´s kolledž, Cambridge. Ülikooli ajal kuulus ta Apostlite ühingusse ning Bloombury gruppi, mis paljuski mõjutasid Keynse maailmavaadet. Pärast matemaatika lõpetamist ülikoolis alustas Keynes tööd India Office-is. Samal ajal kirjutas ta ka esseesid Inda rahasüsteemi kohta, millest 1913.aastal ka raamatu välja anti „Indian currency and finance”. Tänu oma esseedele tekkis Keynesil võimalus minna ülikooli tööle ning 1908. aastal ütles ta kontori tööst lahti, et minna Cambridge majandusteaduskonda õppejõuks. 1911.aastal võttis John Maynard üle Majandus Ajakirja, mis oli tollal Inglismaa üks kõige preštiisem ajakiri üldse. Kaks aastat hiljem sai temast Royal Economic Society sekretär. Esimese maailma sõja ajal töötas John Maynard Keynes Suurbritannia riigikassas ning 1919
Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Draamas tehti kõigutaatuks normiks 3 ühtsuse põhimõte. 15.XVII sajandi proosa: Baltasar Gracián (Käsioraakel), John Bunyan (Palveränduri teekond), Grimmelshausen (Simplicissimus), La Fayette (Printsess de Clèves), La Rochefoucauld (MKL) Küpse baroki – XVII saj 2. poole tunnusteks oli allegoorilisuse ja sümbolismi laienemine. Gracian: Hispaania moraalifilosoof. Kirjutas lisaks esseedele ka mahuka allegoorilise romaani „Criticon“. Sümbolid romaanis on teadlikult rõhutatud. Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist. „Käsioraakel“ – filosoofiliste miniatuuride kogu. Vaimukasse lausesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Elu relatiivsuse tunnetamine, isiksuse loob kultuur. Rõhk enesevaatlusel. Võib vaadelda ka omapärase suhtlemispsühholoogia õpikuna. Bunyan: aktiivne puritaan. „Palveränduri teekond“: vastandlikult
annaabi.ee 
