liius.Lepingu salajane lisaprotokollis jagati Ida-EU S ja NSVL vahel ära.NSVL pidi Eesti,Soome,Läti ja Bessaaraabia saama, Poola jagati ära. Kuna S vallutas rohkem Poolat, andis ta vastutasuks NSVL ka Leedu. Uus maailmasõda võis alata. 5. Poola purustamine ja kummaline sõda: 1.sep 1939 ründas Hi Poolat.3.sept kuulutasid UK ja Prants S sõja, tgelt sõtta ei mindud.Poola ratsaväe vastu paisati tankid,Poola lennuvägi hävitati juba essal päeval.S õhujõud pommitasid ühendusteid ja tagalat. Poola üritas taanduda idasse, uid 17.sept tungis sealt kallale NSVL.6.okt sõjategevus lõppenud. S paikas väed läände.Sõjategevus soikus,algas nn kummaline sõda e kumbki pool aktiivsust ei näidanud.Merel üritas S laevastik läbi lõigata inglise varustusteid(ei õnnestunud).Et laevastikul oleks rohkem vabadust hõivas S Taani ja ründas Norrat(N võitles vastu, kuid S sai kiirelt
(tava. soovitatakse uus teave panna lauselõppu, siis jääb paremini meelde). Fonoloogia uurib foneeme, mis moodustavad (sama) rühma, mille abil tunneme midagi ära või eristame. Foneem on üldistus, millele peame vastava grafeemi tähe ulatuses valima. Et kuigi kirjutame a-d eriviisil, siis a on ikka A. Turbetskoi rühutas et kõikidel keeletel on midagi ühist. Millest tuleneb vene keelneinimene, kes õppinud eesti keelt, hääldab valesti sõnu palju, et neil on sünadel rõhk essal silbil pm. Et siis ta kannab selle eesti keelde üle, kui ta pole ka väga kindel, kuidas see sõna veel hääldatigi. L. Hjelmslev: Keeleüksuses on FORMAALSED JA SEMANTILISED tunnused. Liiga vähe aga pöörati vanasti tp semantikale. L. Tensiere: pööras tp, mis seosed on sõnadel just semantika seisukohalt. K. Bühler: Keeleüksuses vahendatakse mõtteid (mitte töhendusi), et tähendused on abiks, et oma mõtet edastada/selgeks teha.
annaabi.ee 
