Tõlge ilmus Teaduste Akadeemia Toimetiste sarjas 1899. aastal ja sisaldas tõlkija sissejuhatust ja kommentaare. (Ibid) Kindlalt saab väita, et eesti ajakirjanduses leidis elavat kajastust väljapaistva ameerika ajakirjaniku, esperantisti, tuntud ja mõjuka baha'i usu tutvustaja Martha Root'i Eesti külastus 1927. aasta aprillis-mais. Visiiti kajastasid kõik suuremad päevalehed. Proua Root külastas välisministeeriumi, Päevalehe toimetust ja pidas kõne Tallinna Esperantistide klubis. Nii Postimees kui Päevaleht pidasid oma artiklites vajalikuks esitada lühikokkuvõtted baha'i usu üldistest põhimõtetest. (Ibid) 1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei elanud Eesti vabariigi territooriumil kodanikke, kes oma usutunnistuseks oleksid märkinud baha'i usundi. (Baha'i usk Eestis 2009) Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud "Eesti entsüklopeedia" 1-s köites leiame baha'i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav
August Alle följetonistliku kirjandussituatsiooni ajast pärineb „Lilla elevant“. Ta on tuntuks saanud „Eesti pastoraaliga“. Hendrik Adamsoni tuntuim luuletus „Mulgimaa“ (1919), millest on kujunenud mulgikeelne Mulgimaa hümn. 1920– 30ndatel kirjutab ka kirjakeelset luulet ja proosat, armub oma õpilasse, mis lõpeb kurvalt. Hingelises kriisis leiab pääsetee esperanto keelest, nii et temalt ilmub esperantokeelseid teoseid. Tema haual on roheline esperantistide viisnurk. Tema luulekeel on dünaamiline ja elav. Artur Adson saab tunnustuse kätte valutumalt, sest ta kuulus Siurusse. Adsoni stiil oli voolujoonelisem. Valdavalt kirjutas võru keeles, vähem eestikeelseid tekste. Töötab võrukeelse luule standardi. Toetub lapsepõlve mälestusele. Teostes nostalgiline toon. Eesti kirjandusloo suures plaanis hakkab paaris käima Underiga: lisaks abiellumisele ka paaži roll, taandab iseenda alaliseks teiseks selles sidemes.
annaabi.ee 
