(Baha'i usk Eestis 2009) Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud "Eesti entsüklopeedia" 1-s köites leiame baha'i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav. (Ibid) Alates 20. sajandi teisest poolest on olnud eestlasi, kes väljaspool oma kodumaad elades on vastu võtnud baha'i usu: Jakob Kain Rootsis ja Salme Renate Tankaria Inglismaal (Ibid). 1968. aastal külastas Eestit Alice Dudley, baha'i ja esperantist, ning võttis ühendust Eesti Esperanto Seltsiga. Ta tutvus Johannes ja Raia Paluga, kes olid juhtivad esperantistid. Seega esimesteks Eestimaal elavateks baha'ideks loetakse esperantist Johannes Palu ja tema abikaasat Raia Palu. Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd. Hasselblatt), kes oli jätnud oma kodumaa Eesti 1939. aastal ning saanud baha'iks Inglismaal.
Lapse toitumise viisid sõltuvad kultuurist ning neid on võimalik muuta. Spetsiifiline lapse kasvatus kujundab isiksused ning see kujundab ühiskonda. Ferdinand de Saussure (1857 1913) oli Sveitsi keeleteadlane, semioloog ja strukturalismi rajajaid. Ferdinand de Saussure'i isa oli mineraloog ja entomoloog Henri Louis Frederic de Saussure (18291905). Ferdinandil olid nooremad vennad Léopold, sinoloog ja astronoom (18661925) ja René, esperantist (18681943). Ferdinand astus 1875 Genfi ülikooli, kus õppis aasta aega ladina, kreeka ja sanskriti keelt ning tegi seejärel kohe Leipzigi ülikooli juures lõputöö. Kaks aastat hiljem, 1878, õppis ta aasta aega Berliinis, kus kirjutas oma ainsa eluajal ilmunud pika töö "Mémoire sur le système primitif des voyelles dans les langues indo-européennes" ("Väitekiri algsest vokaalisüsteemist indoeuroopa keeltes"). Ta naasis Lepipzigisse, kaitses selle ja pälvis doktorikraadi.