jagada, kasutada. Väga selgelt on määratletud, kes mida võib teatud informatsiooniga teha. See arusaam, et info peaks vabalt liikuma, Michalsi arvates, Austraalia aborigeenide ühiskonnas ei töötaks. Toob välja mitu möödapanekut, mis võivad visuaalse meedia kasutamisel tekkida, just erinevatest arusaamadest (lääne ja aborigeenide omad). Ühelt poolt ei tohi näidata teatud lugusid, laule, tantse jne, nt ka maastikulised asjad, nt kivid – viitavad salajasele esoteerilisele informatsioonile – selle materjali näitamine tuleb enne kokku leppida aborigeeni liidritega. Nt ka surnu austamisega võib rikkuda tabusid – nt ei tohi näidata surnut, ka selle inimesega seotud laulud, tantsud ja asjad ei tohiks olla nähtavad selle inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda tuleks vältida.
Väga selgelt on määratletud, kes mida võib teatud informatsiooniga teha. See arusaam, et info peaks vabalt liikuma, Michalsi arvates, Austraalia aborigeenide ühiskonnas ei töötaks. Toob välja mitu möödapanekut, mis võivad visuaalse meedia kasutamisel tekkida, just erinevatest arusaamadest (lääne ja aborigeenide omad). Ühelt poolt ei tohi näidata teatud lugusid, laule, tantse jne, nt ka maastikulised asjad, nt kivid viitavad salajasele esoteerilisele informatsioonile selle materjali näitamine tuleb enne kokku leppida aborigeeni liidritega. Nt ka surnu austamisega võib rikkuda tabusid nt ei tohi näidata surnut, ka selle inimesega seotud laulud, tantsud ja asjad ei tohiks olla nähtavad selle inimese lähisugulastele. Selline privaatsuse rikkumine võib toimuda kohtades, mis on lääne inimeste jaoks täiesti tavaline. Suur oht põliselanike näitamisel on et neid kiputakse näitama eksootilise võõrana, seda