kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. ESMi esialgne maksimaalne laenumaht on 500 000 miljonit eurot ning see hõlmab allesolevat EFSFi stabiilsustoetust. (7) Kõik euroala liikmesriigid saavad ESMi liikmeteks. Euroalaga ühinemise tulemusel peaks Euroopa Liidu liikmesriigist saama ESMi liige, kellel on kõik samad õigused ja kohustused nagu lepinguosalistel. ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: ARTIKKEL 2 Uued liikmed 3. Uus liige, kes ühineb ESMiga pärast selle asutamist, saab ESMi aktsiaid kapitali sissemakse eest, mis arvutatakse vastavalt artiklis 11 sätestatud märkimise alusele. ARTIKKEL 3 Eesmärk ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse
kaitsma Eesti riigi ja rahva suveräänsust. Nagu teada, pole aga enamik riigikogu liikmeid soovinud riigi suveräänsuse kaitseks rahvahääletust korraldada, kuigi selleks andsid põhjust nii Lissaboni lepinguga kui ka ESM asutamislepinguga ühinemine. Paljude juhtivate juristide (Allar Jõks, Indrek Teder ja 9 riigikohtu liiget, kes hääletasid ESMi asutamislepingu põhiseaduspärasuse vastu) arvates pole ESMiga ühinemine kooskõlas Eesti põhiseaduse sätetega. Eesti riigikohtu 12. juuli 2012. aasta otsuses ESMi asutamislepinguga ühinemise kohta on kirjas, et „Üldkogu hinnangul ei ole PSTS volituseks legitimeerida ELi lõimumisprotsessi ega piiramatult delegeerida Eesti pädevust ELile. Seetõttu peab eeskätt Riigikogu iga ELi aluslepingu muutmisel, samuti uue aluslepingu sõlmimisel eraldi läbi arutama ja otsustama, kas ELi aluslepingu muudatus või uus alusleping toob kaasa
annaabi.ee 
