üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp. Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal. 10. Looniit Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann.
muldkattega ja suhteliselt tasase pinnamoega paealadel. Kohati on karstumist. Valdavalt on sealsed kasvukohad kuivad või väga kuivad, ajuti, eelkõige kevaditi võivad sulglohud ja karstialad olla veega täitunud. Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel
annaabi.ee 
