Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama enamikku neist patsientidest, kes on muutumismotivatsiooni osas seesmiselt kahevahel. (Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud eesmärgiks on antud kliendijuhtumi põhjal parandada oma oskust Motiveeriva Intervjueerimise läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooliga patsiendi õendusabi erinevates etappidest esmatasandis. (Alustades riskirühma väljaselgitamisest lõpetades tervise sekkumistega) 2. Kirjeldada õendusabi võimalusi muutuda kõrgenenud kolesterooliga patsiendi tervisekäitumist
Käitumismustreid muutma aitab Motiveeriv Intervjueerimine (MI). MI on mõeldud aitama enamikku neist patsientidest, kes on muutumismotivatsiooni osas seesmiselt kahevahel. (Rollnick jt 2011: 127). MI liituvad kolm suhtlemismeetodit. Need on juhendada, mitte peale käia; julgustada, mitte süüdistada; nõu anda, mitte dikteerida (Rollnick jt 2011: 123). Lõputöö kliendikeskne eesmärk on kirjeldada kõrge kolesterooliga patsiendi/kliendi õendusabi ning hinnata seda õendusabi efektiivsust esmatasandis. Lõputöö autori arengule suunatud eesmärgiks on antud kliendijuhtumi põhjal parandada oma oskust Motiveeriva Intervjueerimise läbiviimiseks. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. Kirjeldada kõrgenenud kolesterooliga patsiendi õendusabi erinevates etappidest esmatasandis (alustades riskirühma väljaselgitamisest lõpetades tervise sekkumistega). 2. Kirjeldada õendusabi võimalusi muutuda kõrgenenud kolesterooliga patsiendi tervisekäitumist
o Eraldatult tegutsevate teenuseosutajate piiratud võimalused teenuste kättesaadavuse tagamisel o Esmatasandi teenuste halb kättesaadavus ravikindlustamata isikutel o Mitteerakorralise transporditeenuse halb kättesaadavus o Puuduvad mehhanismid apteegiteenuse ühtlase kättesaadavus tagamiseks maapiirkondades. 6. Millised on olulisemad probleemid esmatasandi tervishoius efektiivsuse osas? o Õdede vähene kaasatus esmatasandis ning perearstideliigne koormatust sisult õe pädevusse kuuluvate tegevustega o Asendustöötajate leidimine on nii perearstide kui ka õdede ajutise töölt puudmise korral raskendatud o Perearstide suur administratiivne-ja halduskoormus o Esmatasandi tervisehoiu juhtimine on killustatud, planeerimine hajutatud o Infovahetuse puudulikkus perearsti ja teiste teenusosutajate vahel ning tegevuste dubleerimine