.....14 KAMPAANIAPLAAN JA TEGEVUSKAVA KOOSTAMINE...................................16 KOKKUVÕTE.............................................................................................................18 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................19 Oma igapäeva oste sooritades klient enamasti ei mõtle, millise konkreetse nimega kauplust ta külastab. Sobivamad toidu- ja esmatarbekauplused valitakse välja pigem asukohast lähtuvalt, oluliseks faktoriks saab kodulähedus. Kodupood on kliendile igati tuttav. Tuttav on pakutav kaubavalik, sooduspakkumised, kampaaniate ajad ja hinnad. Olulisel kohal on kindlasti kaupade sortiment. Kliendina pean teadma millised tooteid on mul võimalik antud kauplusest hankida. Tavaklient, tehes oma igapäevaseid sisseoste, pöörab harva tähelepanu kaupluse väljapanekutele, valgustusele, seadmetele
Üldiselt valitseb arvamus, et väljatõrjumisteooriad sobivad hästi arenenud tööstusriikides toimunud ja toimuva kaubandusettevõtluse arengu selgitamiseks. Samas ei sobi väljatõrjumisteooria kultuuridevahelise arengu seaduspärasuste kirjeldamiseks. Kaubanduse ajaloost on toodud piisavalt näiteid, mis sellele teooriale vastu räägivad. Näiteks alustasid boutique'd mitte madalate, vaid keskmisest kõrgema hinnatasemega ja oskusliku sortimendipoliitikaga. Ka müügiautomaadid, esmatarbekauplused, tervisliku toidu ärid ja muud erikauplused ning kaubanduskeskustes asuvad ärid ja filiaalid on tulnud turule suurte kulude ja kõrgete hindadega. Sellist fenomeni, nonconforming examples leidumist selgitabki turutühikuteooria. Teisisõnu tähendab see, et kui mingis riigis on sihttarbijad, kelle sortimendi-, kvaliteedi- ja hinnaootustele vastab mingi spetsiaalne äritüüp, siis viimane kas luuakse kaubandusettevõtjate poolt või imporditakse võimaluse korral teistest riikidest
annaabi.ee 
