o Ainevahetus allasurutud o Kõrgelt diferentseeritud, st raku eri osad on erineva bioloogilise tähtsusega o Ei kuulu ühegi koe koostisse o Kõige tulemus: kehavõõrad rakud • Munaraku ehitus o Suurte mõõtmetega o Rebu, mis koosneb valkudest ja lipiididest o Mitokondreid oluliselt rohkem kui spermis o Kestad § Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel) § Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi § Peaaegu rebuta (nn aktsialased) § Vähese rebuga – ürgimetajatel, kukkurloomadel
Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti. Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon. Munarakk koosneb rebust ja kestadest: Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk Teisesed ja kolmandased kestad kaitsmine Erinevad oma tugevuselt. Valkkest ühtne temperatuur, lubi-nahk tugevus Munaraku jagunemine: väherebused putukad, inimene, hulgarebused linnud Sugurakud on kehavõõrad rakud: · Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem) · Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe · Ainevahetus alla surutud · Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune) · Kõrgelt diferentseeritud rakud 4