Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi. IR = (Haigusjuhtude arv mingil ajavahemikul / Inimeste arv rahvastikus samal ajavahemikul) x 1000 Näidisülesanne: 2010. aastal registreeris Haigekassa Elva linna meestel 20 haigusjuhtu; Elva meesrahvastiku
üldkordaja. Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute pindalat (AUC), mis täiusliku testi korral on 1 ja kasutu testi korral T-jaotuse kvantiil-arv. haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus (haigus diagnoositi 0.5. Sarnast põhimõtet kasutab ka teine testi omadusi kokkuvõttev esmakordselt) Mõõdetakse:· absoluutarvuga uute haigusjuhtude statistik: nn tõepärasuhe. (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil Ajalise trendi uuring (time trend study, time series study). Trend mingi Randomiseerimine-katses osalejate juhuslik jagamine rühmadesse-valikust ajavahemikul. · suhtarvuga haigestumuskordaja IR nähtuse (nt protsessi) pikaajalise muutumise põhisuund. Haigestumuse, tingitud nihke vältimiseks ja et tekitada kaks rühma, mis käituvad nagu
hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu. Haiguse esinemisnäitajad võivad kirjeldada nii olemasolevate kui ka uute haigusjuhtude esinemist. Levimusnäitajad osutavad, kui suurel osal rahvastikust esineb uuritav haigus mingil ajamomendil. Haigestumisnäitajad kirjeldavad uute juhtude ehk esmasjuhtude esinemissagedust mingil ajavahemikul. Võiksime ette kujutada, et iga isikut iseloomustab üks kahest võimalikust seisundist: ta on kas haige või haigusvaba. Toodud skeemi kohaselt kirjeldab levimus seda osa rahvastikust, kes mingil ajamomendil on haige. Haigestumus kirjeldab haigusvabast seisundist haige seisundisse ülemineku kiirust. Loomulikult sõltub levimus haigestumusest, sest mida rohkem uusi haigusjuhte tekib, seda suuremaks saab kujuneda olemasolevate juhtude arv, sams
annaabi.ee 
