tagamiseks. Kui eelarve on siiski koostatud täpsusega 1 või 2% pakkumusest, on siin lisaks oskustele ka oma osa õnnel. • Kolmandana tuleb arvestada, et konstruktiivelemendi alusel tehtav maksumusplaanimine tagab ehituse kulude tasakaalu ja säästu arvestamise võimaluse, mida ei saa teha teiste klassikaliste meetoditega. Väidetav arvamus, et ruutmeetri maksumuse alusel koostatud eelarve on mitteusaldatav, on sarnane sellega, kui püütakse selgitada, miks neid meetodeid kasutatakse esmaseelarve koostamisel enne maksumusplaani. Maksumusplaan toob eelarves välja iga vea enne tööjooniste või töömahtude loendite koostamist ja vajalikud otsustused tehakse enne kulude tegemist. Erinev on olukord vaid siis, kui viga püütakse leida alles pakkumisel ja on kulutatud aega ning raha ebareaalse lahendi täpseks projekteerimiseks. Kuigi konstruktiivelemendi alusel tehtav maksumusplaanimine annab olulist abi uuringuteks,
peavad olema lõpetatud ja ehitustööde tegemine läbimõeldud. Isegi siis, kui koostatav ligikaudne töömahtude loend annab esialgsest eelarvest palju suurema kogusumma, pole selle erinevuse põhjuseid võimalik ei uurida ega projekteerimiskäiku mõistlikult juhtida. Selline mudel võib olla küll põhjendatult koostatud, kuid see ei ühildu ei projekteerimiskäigu ega tehtavate otsustega. On soovitatav, et esmaseelarve koostatakse teada olevate andmete ja ehituskonstruktsioonide ning - tööde kohta kehtivate majanduslikult põhjendatud normide alusel. Seejärel võib aga eelarvet jooniste 2 põhjal pidevalt kontrollida suvalise vajaliku otsuse arvestamiseks. Kui projekt läheb võistupakkumisele, siis seal kujunev maksumus on eelarves koostatust ilmselt teatud määral erinev. Koos tööde käiguga jätkub ka maksumuse jälgimine ja see protsess on tuntud "projekti maksumusplaanimisena" või lihtsalt
annaabi.ee 
