regulaarselt korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Talurahvas- sunnismaisusega kaasnenud talupoja seadmine mõisnikust sõltuvaks lubab Rootsiajal kõneleda talupoegade pärisorjastamisest. Pearaharahutused-selle kehtestamine tekias talurahva seas arusaamatusi, seni polnud selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel, nüüd aga hakkasid talupojad ise pearahamaksu tasuma. 17. HARIDUS JA KULTUUR ROOTSI AJAL Rahvahariduse edendamine:Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga.Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas Bengt Gottfried Forselius Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa.Aastatel 1684-88 õppis koolis u 160 eesti poissi
olid teravili, lina, kanep, tõrv ja puit. Sisse toodi metalli, soola, vürtse ja alkoholi. Valdavalt olid kaupmehed sakslased, aga siia ilmus ka hollandlasi ning inglasi. Enamik linlasi tegeles käsitööga. Karmistus TSUNFTIKORD ainult need, kes olid tsunfti liikmed, võisid omal alal töötada. Rootsi aja lõpp oli sünge. 1695-1697 tabas Eestit SUURE NÄLJA nime all tuntuks saanud ikalduste periood. Neil aastail suri u 75 000 inimest ehk 20% rahvastikust. HARIDUS JA KULTUUR Rootslaste esmamureks oli luteri usu kindlustamine. Taastati kirikud, vahetati välja kõlbmatud pastorid, võideldi teiste usuvoolude ja rahvausundiga. Et usk pääseks paremini mõjule, oli vaja levitada kirjaoskust. 1684.a asutas BENGT GOTTFRIED FORSELIUS Tartu lähedal Piiskopimõisas seminari koolmeistrite ja köstrite (kirikuõpetaja abiline) ettevalmistamiseks. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist. Forselius ise koostas aabitsa
annaabi.ee 
