okulaarist. Kaugetest esemetest tuleb optilisse riista praktiliselt paralleelne kiirtekimp, mis tekitab kujutise objektiivi fookuses. Seda kujutist vaadeldakse okulaariga. Niisugusel juhul langevad pikksilma objektiivi ja okulaari fookused praktiliselt kokku ja pikksilmast väljub paralleelne kiirtekimp. Selliseid optilisi süsteeme nimetatakse teleskoopilisteks. Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja. 1609. aastal tegi ta endale teleskoobi, vaid teades, et Galilei pikksilm selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades Maapealsetel vaatlustel tegi, oli parim, mis tolleks ajaks kasutatakse nn. Galilei pikksilma, üldse tehtud. kus okulaariks on nõguslääts. Selline pikksilm annab esemest päripidise kujutise.
Tuntumad leiutised 1597.aastal leiutas Galilei termoskoobi. See näitas küll tempetaruuri, kuid sõltus suuresti õhurõhust. 1597 aastal leiutas ta ka geomeetrilise ja militaarse kompassi. Algselt oli see mõeldud kahurikuuli lennukaugese arvutamiseks, aga hiljem kohandas ta selle universaalseks arvutusvahendiks. See oli kahest joonlauast kokkukäiv. 1609 aastal valmistas Galileo teleskoobi. Ta ei olnud küll esmaleiutaja, kuid tegi ilma jooniseid nägemata selle aja kõige parema teleskoobi. Tema teadmised selles vallas piirdusid ainult sellega, et ta teadis vaja on kahte läätse ja toru. Teistest teleskoopidest oli Galileo oma parem, sest see andis ümberpööratud kujutise asemel õiget pidi kujutise. Galileo oli teadaolevalt esimene kes hakkas tegema taeva vaatlusi. Tema avastas ka Jupiteri kaaslased, Linnutee koosnemise tähtedest, Veenuse faasid (analoogilised Kuu faasidega) ning Kuu pinna ebatasasused
suurtükikuulide lendu ja avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori. Nende uuringute käigus leiutas Galilei "geomeetrilise ja militaarse kompassi": see oli kahest joonlauast kokku volditav arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguste arvutamiseks, kuid peatselt kohandas Galilei selle universaalseks arvutusvahendiks. · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja". Galilei ei olnud teleskoobi esmaleiutaja, ent kohe, kui ta sellest leiutisest 1609. aastal kuulis, tegi ta endale teleskoobi, olemata varem ühtki sellist riista näinud ning teades vaid seda, et selles kasutatakse kahte läätse ja toru. Teleskoop, mille ta kiirustades tegi, oli parim, mis tolleks ajaks üldse tehtud; see andis ümberpööratud kujutise asemel õigetpidi kujutise. Galilei oli erakordselt osavate kätega, ta lihvis ise läätsesid ja tema teleskoobid olid oma aja parimad. Teadaolevalt oli Galilei esimene, kes
annaabi.ee 
