konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu. Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse Ooperi muusikas ja ideestikus on märgata küll ekspressionistlikkue tendentse, mis tollal Euroopa kultuurielus aktuaalsed olid, ent kummatagi ei saatnud lavateost esialgu kuigi suur tähelepanu. Esmalavastuseni jõudis see Budapesti Ooperis alles 1918 aasta mais ning järgmised etendused USA-s ja Inglismaal toimusid alles pärast Teist maailmasõda. Märksa edukam oli aga 1917 aastal kirjutatud muinasjutuaineline ballet "Puust prints" ning suures osas tänu balleti publikumenule lavastati lõpuks 1918 . a ka ooper "Hertsog Sinihabeme loss". Erinevalt ooperist on "Puust printsi" helikeeles märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kijundlikult
keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem (1911) kirjutas ta ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" ja klaveripala "Allegro barbaro", mis kindlustasid talle rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina. Ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" muusikas ja ideestikus on märgata ekspressionistlikke tendentse. Esmalavastuseni jõudis see alles 1918. aastal. 1917. aastal kirjutatud balleti "Puust prints" helikeeles on märgata hoopis impressionistlikku koloriiditaju ja läbipaistvat orkestratsiooni, mis annab kujundlikult edasi muinasjutulist õhustikku. Keskmine periood Bartóki sel ajal kirjutatud teoste seas on tähelepanuväärsel kohal klaveripalade tsükkel "Mikrokosmos" ja pantomiim-ballett "Võlumandariin". "Võlumandariin" (1923) on helilooja meisterliku orkestratsiooni üks
annaabi.ee 
