Ühte konkreetset numbrit ei saa öelda, sest seda statistikat kokku ei koguta. Näiteks Erasmus programmiga läks 2003/2004 õppeaastal välismaale 305 tudengit. 2008/2009 õa oli see arv 551 + 208 praktikanti ning 2009/2010 õa 728 õppijat ning 194 praktikanti. Tihtipeale ei tea noored veel kõrgkooli jõudnuna, kas valitud eriala on kõige südamelähedasem ja kas sellele erialale soovitakse tööle minna. Seda arvestavad ka väliskõrgkoolid, kes tavaliselt esmakursuslasi vahetustudengiteks ei võta. Stipendiume ja programme on rohkem vanemate kursuste tudengitele.Õppimine välismaal avardab inimest vaimselt ning annab kindlasti oluliselt paremad teadmised ja arusaamise rahvusvahelistest, poliitilistest ja majanduslikest probleemidest ja teemadest. See võimaldab kindlasti saada väga vahetu teadmise ja vahel ka kogemuse, kuidas teises kultuuris lahendatakse nii igapäevaseid kui ka ootamatuid väljakutseid ja ülesandeid. Õppimine ja
Näiteks Pärnumaalt küsitletakse üks kord Sindi, teine kord Kilingi - Nõmme ja kolmas kord Pärnu - Jaagupi elanikke. Igast linnast või külast valitakse jälle juhuslikult (nimekirja järgi) küsitletav. On olemas ka reeglid, keda küsida ka siis, kui ettenähtud inimene ei ole kodus. Näide 1.2.2. Oletame, et Tartu Ülikooli 1. kursuse üliõpilaste hulgas on vaja läbi viia ankeetküsitlus, mis puudutab nende arvutiõpetust koolis. Valides nüüd juhuslikult teatud arvu esmakursuslasi, võib juhtuda, et 1) teaduskonnad on erineval tasemel esindatud (mõnest teaduskonnast on vastajaid palju ja teisest mõni üksik), 2) erinevatesse teaduskondadesse pürgijad on koolis tegelenud arvutiõpetusega erinevalt. Tedes aga üliõpilaste arvu teaduskonniti, võime täpselt planeerida valimi, mis tagab proportsionaalse esinduse. Kui me tahame näiteks küsitleda iga kümnendat üliõpilast, tuleb
annaabi.ee 
