sest võib kohtu mõista. Kõik eelnevad on aga üldse kuninga omad. Oma tasandi õigusi ei ole võimalik delegeerida teistele tasanditele. Lisaks järgisid vaimulikud kanoonilist õiglust ega allunud tihti ilmalikule õigusele. Inimese õiglus põhines väga palju tema päritolust, lisaks olid eelisõigused pärimise osas pere vanimatel poegadel. Vabadused ja privileegid: Osalt tasus valitseja privileegidega oma aadlikele. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemus oli esmakorras läänikord. Kui ühel alal elasid koos eri hõimudest inimesed, siis sai see ühiskond toimida sel teel, et germaani veresidemed aktsepteerisid enda kõrval ka juriidilisi sidemeid. Inimese kohta ühiskonnas hakkas üha enam määrama tema funktsioon ühiskonnas. Kõik need kihid said elada ja toimida olemasolevatest õiguslikest raamidest. Kui me räägime vabadustest keskajal, siis see oli midagi muud mis tänapäeval. Keskaegses kõnepruugis
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon
annaabi.ee 
