kindlaks ühe või teise eelnõu käsitlemisel kasutatava taktika milliseid küsimusi üldkogu toimuva arutluse käigus esitada, kuidas hääletada. Parlamendi ühe olulisema funktsioonina, mis seadusloomega tihedalt seotud, tuleb nimetada erinevate huvide esindamist ja nende tasakaalustatud kajastamist poliitikas. On ju parlament rahva esindus kogu. Parlamendiliikmed on tegelikult rahva ja riigivõimu vahendajad, seepärast on nende esmakohus edastada oma toetajate taotlusi, mitte isiklikke ambitsioone. Selle põhimõtte kindlustamiseks on demokraatlike riikide parlamentidel ette nähtud üks istungivaba nädalapäev, mil saadikud peaksid oma valimisringkondades kodanikega kohtuma. Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist ning rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks
Neis arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Peamiseks funktsiooniks algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Teiseks funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmakohus edastada oma valijate huve. Lobism kuluaaripoliitika, istungite vaheajal toimuvad olulised vestlused, mis tegelikult määravad ära hilisema hääletustulemuse. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides. Kolmandaks funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Otsene kontroll: - parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
annaabi.ee 
