kopsuhaigusesse. Eksistentsialism ... on filosoofiline ja kirjanduslik vool, mis tekkis ja sai populaarseks Teise maailmasõja ajal. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Eksistentsialism lähtub inimese mõistmisel tema eksistentsist ehk olemasolust. Eksistentsialism rõhutab vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Teoste temaatika Kesksed mõisted teostes on vabadus ja vastutus. Kirjaniku esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele ja filosoofilistele probleemidele. Eksistentsialistlikes teostes pole harv teose aja- ja ruumitasandite ebatraditsiooniline korrastatus. Teosed Romaanid “Iiveldus”(1938) ja “Sõnad”(1964) Novellikogu “Sein”(1939) “Kärbsed” (1943) “Kinnine kohus” (1944) “Räpased käed” (1948) “Altona vangid” (1959) “Vabaduse teed” (1945) “Eksistentsialism on humanism” (1946)
= 1. inimpsüühika lihtsustamata kujutamine. 2. Keskendumine eksistentsi piiroludele 3. Avatus ürgmaisuse poeesiale. Albert Camus (1913-1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Oli eksistentsialismi üheks peaesindajatest. Tuntud oma filosoofilise esteetikaga, romaanide, novellide ja draamateostega. Teda iseloomustab eetilisus ja humaansus. Eitas nihilismi ja anarhismi. Esmahuvi koondub elu kõige dramaatilisemate olukordade lahkamisele, filosoofilistele probleemidele. Teravustamise esmavahendiks on sümbol. Tema arvates on absoluutselt vaba inimene see, kes võtab enda kanda vastutuse- julgeb otsuseid teha, valida ise, ei sõltu teistest. Teosed- ,,Katk", ,,Võõras." E.M.Remarque (1898-1970) Loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks ei ole teine inimene, vaid surm.
mitte parandada ja see põhjustab hipodroomi kasutajates pettumust. Praegust asukohta metsa ja mere ääres saaks tõenäoliselt paremini ära kasutada, mida arvavad ka hipodroomi kasutajad. Seega minu jaoks Manitski argumendid seoses hipodroomi kolimisega ei ole kuigi veenvad. Manitski väidab et uus hoonestus ei tule liiga tihe ja et tema prioriteediks on luua ruum, kus ta ka ise elada tahaks. Samas on raske uskuda et tema kui arendaja esmahuvi ei ole siiski seotud pigem kruntide müügist tuleneva kasumiga, eriti kui ta ka seda ise väitnud on, seega on avalikkuse mure õigustatud. Raske on mitte nõustuda Talki pessimistliku tulevikuprognoosiga detailplaneeringu kehtestamise puhul. Samas Tõnu Laigu koostatud lahendus alale on läbimõeldud ja vastas etteantud tingimustele hõlmates endas ka läbimõeldud avalikke alasid. Ehkki planeering ei saanud Tallinna volikogus ühtegi vastuhäält ja jääb mulje, et ei