nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus “mis see on?”, ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse “mis on õigus?” Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: “Mis on õiguse olemus?”” [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et “sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt
nende suurte asjadega on seotud suured hulgad inimesi, kellele sellised fundamentaalsed küsimused on elukutseliselt tähtsad. Ja neid küsimusi kroonib tavaliselt küsimus "mis see on?", ehkki vastusel võib olla pigem tunnetuslik kui praktiline väärtus. Seepärast ka õiguse teoreetikud, alustades suuremaid arutlusi õiguse teemal, esitavad kõigepealt lihtsa küsimuse "mis on õigus?" Tõsi küll, enamik õigusest mõtlejaid sõnastab esmaesituse järel selle küsimuse ümber, lisades filosoofilist sügavust, näiteks: "Mis on õiguse olemus?"" [Autori märkus: Näiteks tuuakse siinjuures Hart, H. L. A. (1961) The Concept of Law. The Clarendon Press, Oxford, lk 6.] Mario Rosentau jätkab, et "sellise ümbersõnastusega saab ühtlasi tõstatatud küsimus piirist tavaarusaama ja mingi rafineerituma käsituse vahel, ehk selle vahel, mida inimesed õigusest esmapilgul näevad ja selle vahel, mida metoodiliselt
annaabi.ee 
