Liikumine ei ole võimalik ilma vormi ja mateeriata. Siit järeldab Aristoteles, et liikumine on igavene, mis tähendab ka, et maailm on igavene. Igasuguse liikumise algpõhjuseks pidas Aristoteles jumalat kui liikumatut liikumapanijat, kui igavest kehatut täiuslikku vormi. Jumal on "täiuslik filosoof". Ta on puhas ratsionalistlik vaimsus, võrdsustatud "iseendast mõtleva mõtlemisega". 11.Aristoteles tarkusest, olemusest ja tõest. TARKUSeks tuleb pidada teadust, mis uurib esmaalgeid ja põhjuseid. Esemete valmistamise kunst ei kuulu tarkuse alla. TÕDE aletheia (kr), a mittevarjatus; letheia loodusfüüsis. (Täppisteaduste tõde on teine, ei lähene tõele. Veritas õige, reeglile vastavus). TÕDE vastuste teadmine küsimustele 1,2,3,4. TARKUS vastuste otsismine küsimustele 1,2,3,4. OLEMUS kr eidos ehk vorm (morphe) ehk see, mis teeb asja selleks mis ta on (to ti en einai). ESE asisuseta asi, mida saab enda ette asetada 12
nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika. III Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad. Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, ,,mis uurib esmaalgeid ja põhjusi: on ju hüve ja ,,see, mille jaoks" üks põhjuste liikidest", kirjutas Aristoteles. Veel tsitaate Aristoteleselt: ,,... kõik teised teadused on enam vajalikud kui tema [filosoofia], kuid pole ühtegi paremat." ,,... me ei tea tõde, kui ei tea põhjust." ,,... tarkuseks tuleks nimetada teadust eesmärgist ja hüvest (kuna nende jaoks on olemas teine)." ,,Eesmärk on piir, mis ei teeni teist, vaid kõik teine teenib teda
annaabi.ee 
