spetsialistid, kellele planeeringu koostamist korraldav ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus on planeeringu koostamise ülesandeks teinud (kõrgharidusega spetsialistid). Kõrgharidusega arhitekt, planeerija või muu planeerimisalase ettevalmistusega spetsialist võib iseseisvalt ja oma vastutusel koostada detailplaneeringuid. 9. Mida tuleb avalikkusele tutvustada avalikel aruteludel ÜP ja DP koostamise ajal? DP - tutvustatakse lähte-eesmärke ja eskiislahendusi; ÜP – tutvustatakse lähteseisukohti, eskiislahendusi, võimalikke mõjusid. 10. Kellega tuleb kooskõlastada ÜP, DP? Kooskõlastamine – vastavus seadustega; kooskõlastada saab avalik-õiguslike asutustega (need, kes tegutsevad avaliku huvi nimel) Planeeringu koostamist korraldav maavanem või KOV kooskõlastab: Üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Keskkonnaametiga;
See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad kulusid aga ignoreeritakse ja arvestatakse koondhinnetes.
10) üldplaneeringu ja detailplaneeringu puhul koostöös planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingute ja sihtasutustega. (2) Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus väljapanekuid ja avalikke arutelusid. (3) Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel. (4) Kohalik omavalitsus kaasab puudutatud isiku detailplaneeringu koostamisse ja teatab sellest talle esimesel võimalusel. Puudutatud isikuks on:
See soosis aga kulude eelarve, maksumusplaani ja kulude kontrolli süsteemi loomist. Traditsioonilised on üldistaval ühikhinnal põhinevad eelarved, kus eelarvemaksumuse saamiseks arvutatakse töömahud naturaalühikutes ja tulemus korrutatakse vastava ühikhinnaga. Sõltumata sellest, kui põhjalikult selline eelarve on koostatud, eeldades suuri kogemusi, oskusi ja otsustusvõimet, on sel ka oluline puudus: projekteerimise käigus tehtud eskiislahendusi pole võimalik seostada täpsete tööjoonistega. Koostades töömahuloendit võib eelarvestajale tunduda, et hindamisel aluseks olevad tööjoonised sisaldavad midagi väga olulist ja tähtsamat kui see, mis sisaldus esialgses lahendis ja nende alusel koostatud eelarves, kuid tal pole seda võimalik tõestada ei arhitektile ega tellijale. See on lihtsustatud nägemus töömahuloendist, kus põhikulud grupeeritakse, väiksemad kulusid aga ignoreeritakse ja arvestatakse koondhinnetes.