hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinnatakse pärast kunstniku surma enam kui lõpetatud teoseid.Väljasolevadest maalidest jäi silma kõige rohkem täismõõtmetes eskiis maalil "Heinavanker" .See on maalitud 1821.aastal ning üks tema kuulsamaid maale.Maal kujutab endast igapäeva tegevusi ja võitlusi eluolude parandamiseks.Nägin ka Constable teist kuulsat maali "Hüppav hobune" mis on maalitud 1825 aastal.Pärast maalide vaatamist tegelesime ka grupitööga kus iga rühm valis mingi maali ning
Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus
lapsehoidjatuba ning köögi kohal töö- ja võõrastetuba. Alvar Aalto projekteeritud elamus oli siseruumide funktsionaalsusel, olles nii oma aja kui ka kaasaja seisukohalt väga hästi toimiva lahendusega. Aalto projekti keskne element on juba varasemal perioodil üldjoontes visandatud kombinatsioon terve elutoa laiusest lintaknast ja sellest allpool asetsevast kaminast. Kuid akna-alune kamin elutoa jäi ehitamata, kuigi tehti isegi õhukanal. Aalto esimestest eskiisidest ja kirjavahetusest selgus, et kamin oli põhiline osa, loomaks ühenduse aia ja põhieluruumi vahele. Fassaadid on projekteeritud siseruumidest lähtuvalt, omades seetõttu küllalt eriilmelisi aknaid. Hoone tänavapoolsel küljel lisanduvad bergalo ja garaaz. Autogaraazi ehitas juurde kunstnik Kasemaa majale juurde, Tammekannud ei soovinud garaazi ehitata kuna ei olnud plaanis neil isiklikku autot osta. Hoone fassaadid on valged, vundament hall, avatäited helehallid
annaabi.ee 
