füüsilist surma. Mõnedes süsteemides on usutud,et vaim on läheb arvatavasti lihtsale maailma rikkaliku mängu või kunagi ülevalminud põllukultuuridele, samas kui teistes süsteemides, vaim püsib maa peal kummitusena, sageli pahaloomulisena. Ikka teiste süsteemidega ühendada need kaks tõekspidamisi, leides, et hing peab reisi vaimumaailma ilma muutumas kaotanud ja seega ekslemine nagu kummitus Matused, peetakse rituaalide ja esivanematekultusega läbi nende ellujäänud surnud peetakse sageli vaja edukat lõpuleviimist käesoleva reisi. Alates usk ellujäämise surnud tekkis tava pakkuda toitu, valgustus tulekahjud jne, algul võib-olla, kui tegu sõpruse või filial vagadus, hiljem akti esivanematekultusega. Lihtne pakub toidu või võõrkehade verd,kujuneb välja süsteemi ohver. Isegi kui esivanematekultusega ei leita, soov anda surnud mugavustega tulevikus elu võib surmata naised, orjad, loomad ja
Kuradi näol. Sellisel juhul võiks ju Kalevipoega samastada Jumalaga? Nüüdseks on Kalevipojast ja tema vägitegudest koostatud ilmatu palju raamatuid nii värsivormis kui ka lasteraamatutena. Tänapäeval kohtab müütide tegelasi mingil määral ristiusus, kuna need ongi arvatavasti sellest tulnud. Eestlaste muinasusundis oli palju uskumusi, traditsioone jpm. Tänapäeval puutume kokku müütidega, mida kantakse põlvest põlve, ravitsejatega, esivanematekultusega, Jumala ning väga vähesel määral ka looduse hingestatusega. Muidugi on uskumused võrreldes muinasajaga muutunud, kui on siiski mingil määral praeguses maailmas kasutusel.
at. eKr Pärsiasse saabunud proto- indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust. Zoroastristide püha raamat on Avesta, mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärit umbes 1500-800 eKr. Hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja Zoroastrismi sümbol ettekuulutused. Enne Zarathustrat (6. saj. eKr) oli Pärsia 11 religioon seotud tulevikukultusega, esivanematekultusega, pühade loomade, päikesejumalakultusega - sarnane India Veedade religiooniga. Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6.saj. eKr) ja hilise Avesta filosoofiaga. Selle kohaselt on olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal Ahuramazda (Ormuzd), kurjuse jõudude eesotsas Angramanju (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja
annaabi.ee 
